Kadri lugu - “Minu kogemus juuste siirdamisega.”

Alustan päris algusest.

Nagu ma juba varem rääkisin, olid kõige valusamad kogu protseduuri juures ainult tuimestavad süstid. Juuste siirdamine ise oli täiesti valuvaba.

Hommikul tuli Anneli minuga kliinikusse kaasa, mis andis kohe kindlama tunde. Kõik oluline selgitati enne protseduuri põhjalikult ära ning pärast seda sain juba kenasti inglise keeles hakkama. Ausalt öeldes polnud protseduuri ajal eriti midagi küsidagi – kõik kulges rahulikult ja professionaalselt.

Järgmisel päeval käisin kliinikus kontrollis, kus peanahk vaadati üle ja tehti esimene pesu. See oli ausalt öeldes päris paras katsumus. Meestel, kelle pea on täielikult paljaks aetud, on see kindlasti palju lihtsam. Minul olid aga pikad juuksed ning need läksid üsna takku. Vaene tehnik nägi kõvasti vaeva, sest tugevamaid hooldusvahendeid kasutada ei tohtinud.

Ka kodus oli pesemine alguses kõige keerulisem osa taastumisest. Siirdatud piirkonda tohib pesta ainult väga õrnalt ja pigem patsutades. Kuna mul on lisaks rasune peanahk, siis oli kohati tunne, et ega pea päriselt puhtaks ei saagi. Õnneks läks see tunne ajaga üle.

Tagantjärele võin öelda, et kahe nädala pikkune puhkus oli miinimum. Tegelikult oleks kolm nädalat olnud veelgi parem. Teise nädala lõpuks hakkasid koorikud tasapisi eemalduma ning kolmanda nädala lõpuks oli peanahk neist peaaegu täielikult vaba.

Kõige ebamugavam oli esimene öö. Doonorpiirkond oli hell ning veidi veritses, kuigi valu ma ei tundnud. Esimesel kahel ööl tuli kuklast natuke verd ja koevedelikku. Kliinik andis kaasa spetsiaalse reisipadja ning paar kaitselina, mida kasutada magamise ajal. Reisipadi oli suurepärane abimees ja kasutasin seda tegelikult veel paar nädalat. Kaitselinu oleksin ise soovinud rohkem, sest minul jäi kahest linast väheseks.

Tööle tagasi minnes lootsin väga, et keegi midagi ei märka. Kandsin veidi omapärast tukka ja hobusesaba ning vähemalt mulle tundub, et keegi ei saanudki aru.

Taastumise kõige raskem hetk oli minu jaoks aga nn shock loss ehk ajutine siirdatud juuste väljalangemine. Mul langes hinnanguliselt umbes 75% siirdatud karvadest välja. See oli alguses päris ehmatav. Õnneks hakkasid juunis uued juuksed tasapisi tagasi kasvama. Praegu on juuksepiir veel veidi hõre, kuid olen lootusrikas, et järgmiste kuude jooksul muutub see veelgi tihedamaks.

Mul tekkis taastumise ajal ka kahel korral tärkava karva ümber väike põletik. Esimese põletiku puhul puudutasin seda õrnalt ning mädane eritis koos ühe karvaga tuli ise välja. See oli küll ehmatav, kuid hiljem sain aru, et selliseid juhtumeid võib paranemise käigus ette tulla.

Lisaks tahan kindlasti kiita kogu korraldust. Hotell asus kohe kliiniku kõrval ning vabal ajal oli võimalik jalutada Antalya vanalinna ja imeilusa jahisadamani, mis olid vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel. See tegi kogu taastumisperioodi palju meeldivamaks.

Kokkuvõttes jäin kogu kogemusega väga rahule. Taastumine nõuab küll kannatlikkust ja mõningaid ebamugavusi tuleb paratamatult ette, kuid kui tead, mida oodata, on kogu protsess palju rahulikum. Nüüd ootan põnevusega, kuidas lõpptulemus järgmiste kuude jooksul veelgi ilusamaks muutub.

Kadri

Previous
Previous

Kailini kogemuslugu - “Hambaravi Antalyas.”

Next
Next

Miks just Antalya? Sihtkoht, kus taastumine on osa raviteekonnast