Merle lugu: „30 aastat võitlesin oma hammaste eest. Nüüd tunnen, nagu oleksin uuesti ellu ärganud!“

Olen oma hammastega maadelnud kolmkümmend aastat. Mul oli kodus vannitoas terve hambahooldustoodete riiul. Kui teised alles hakkasid kuulma Water Flosserist ehk veega töötavast hambavahede puhastajast, oli see mul juba ammu olemas. Kõikvõimalikud harjad, niidid, pastad ja loputusvedelikud – nimetage ainult!

Ometi kuulsin Eestis hambaarsti juures ikka, et pean oma suuhügieenile rohkem tähelepanu pöörama. Ma siis pöörasingi, ühtpidi ja teistpidi. Proovisin kõike, mida soovitati, aga ikka oli tunne, et ma ei tee piisavalt. Lõpuks muutus see päris väsitavaks.

Kui hambad hakkasid juba välja kukkuma, mõtlesin, et aitab. Nüüd tuleb midagi päriselt ette võtta.

Nägin Anneli postitusi ja mul tekkis tunne, et see inimene hoolib. Minu jaoks paistis tema lugudest välja isiklik kogemus ja soov inimesi aidata. Enne otsustamist tahtsin aga rohkem teada saada ja kuulda teiste kogemusi.

Läksin vestlusõhtule, kus olid kohal ka Türgist Eestisse lennanud arstid. Seal kohtusin inimestega, kes olid oma raviteekonda juba alustanud. Nad rääkisid ausalt, kuidas neil läheb, mida on tehtud ja mida nad on kogenud. See oli minu jaoks väga oluline. Nii see kõik algaski.

Ma ei ole vist kunagi varem tundnud, et olen nii hoitud – mitte ainult kliinikus, vaid kogu teekonna jooksul. Minu tütred olid mulle suureks abiks ja olen neile südamest tänulik. Selliseid otsuseid on lihtsam teha, kui sul on inimesed, kes sind toetavad ja julgustavad.

Kui inimesed küsivad, kuidas ma julgesin teise riiki hambaid tegema minna, siis mina küsin vastu: mis seal nii hirmsat on? Mul ei olnud kohale lennates ühtegi hirmu.

Kohapeal oli kliendikoordinaator, kes aitas ja juhendas. Anneli käib ise kaks korda aastas Türgis ning suhtleb arstide ja patsientidega. Teadsin, kelle poole pöörduda. Ma ei tundnud kordagi, et oleksin kusagile ripakile jäetud.

Kui enesetunne ja raviplaan lubavad, saab samal ajal ka puhata, päikest ja merd nautida. Loomulikult läksin sinna eelkõige ravi pärast. Hambaravi ei ole mugav – seda teavad kõik, kes on hambaarsti külastanud. Aga miks ei võiks selle kõige juures olla ka midagi meeldivat? Ettevõtjana olen nagunii iga päev tööl, vahet pole, mis riigis.

Ma arvan, et inimene, kellel pole hammastega tõsiseid probleeme olnud, ei pruugi mõista, mida see tähendab. See mure on kogu aeg sinuga kaasas. Mõtled oma hammastele rohkem, kui tahaksid, naeratamisest rääkimata.

Nüüd tunnen, et olen uuesti ellu ärganud!

Merle